Oliivipuu liigid ja sordid

Oliiviliigid ja -sordid (kultivarid) kogu maailmas

Oliiviliigid ja -sordid (kultivarid) kogu maailmas

Millised on maailmas levinumad oliiviliigid ja -sordid?

Oliiv on igihaljas puu, millel on vastandlikud, lantsetsed, nahkjad lehed, mille pealmine pind on tumeroheline ja alumine hõbedane. Õied on valkjad, ühe kroonlehega ja väga väikesed, moodustavad botryos-õisiku ja ilmuvad mai lõpupoole, samal ajal kui viljad valmivad ja koristatakse hilissügisel ja talve alguses. Oliivipuu tüvi on sõlmeline ja kaetud tuhakarva koorega.

See oliiv või oliivipuu (teaduslik nimetus Olea, Olea) on oliivipuuliste (Oleaceae) sugukonda kuuluv viljapuude perekond, mida leidub Kreekas väga sageli. Selle vilju nimetatakse ka oliiviks ja neist toodetakse oliiviõli. Oliiv oli jumalanna Athena sümbol. Kreekas on 2700 oliiviveskit, mis pakuvad oma teenuseid oliivitootjatele, kes moodustavad 34% riigi maapiirkondade elanikkonnast. Kreekas toodetakse “headel tootmisaastatel” umbes 300 000 tonni suurepärast... esmaklassiline oliiviõli toodetakse, samal ajal kui Kreeka pinnal kasvatatakse ligikaudu 132 miljonit oliivipuud. Kvaliteetse oliiviõli poolest on kõige kuulsamad paigad Kreeta, Lakoonia, Messeenia ja Lesbos. Liigne 82% Kreeka aastasest oliiviõlitoodangust on üks kõrgema kvaliteediga, esmaklassilisi ja tuntud “ekstra neitsioliiviõli”, samas kui Hispaania ja Itaalia ekstra neitsioliiviõli toodang moodustab vastavalt vaid 25–30% ja 40–45% oliiviõli kogutoodangust.

Oliiviliigid ja -sordid – Perekonda Olea kuuluvad järgmised liigid ja sordid:

Olea perekonna oliivipuu liigid ja sordid

 (Olea sylvestris), tuntud ka kui metsik oliiv
 (Olea europaea) Euroopa oliiv, või tavaline, kõige sagedamini kultiveeritud liik kogu maailmas (Olea aeolocarpus) (Olea nigra dulcis) (Olea hispanica) Hispaania oliiv (Olea craniomorpha), üldtuntud kui sooblipuu (Olea pendula), pendlipuu (Olea conica), kooniline oliiv (Ocarleonia lecolea) macrocarpa), tavaliselt tuntud kui etonicholia (Olea microcarpa), üldtuntud kui väike oliiv (Olea mamillaris), üldtuntud kui liastro (Olea precox), tavaliselt suvine (Olea salrniensis), salernios (Olea contorta), mida tavaliselt nimetatakse ka kontorta (Olea rotunda virida) (Olea) (Olea) (Olea sprotundalea) nubrotunda), "sinine" oliiv

 

Neid on sadu oliivi sordid – vaata siit ühte Mõnede oliivipuusortide loetelu Olea Europaea

Oliivipuu sorte on sadu (Olea Europaea). Oliivipuu, mis on üks vanimaid ja olulisemaid inimeste poolt kasvatatud kodustatud põllukultuure, on looduslikult ja inimese abiga arenenud paljudeks sortideks. Oliivisordid jagunevad eelkõige nende päritolukoha järgi; enamik kultivaride nimetusi pärineb kohanimedest. Teiseks võidakse oliive eelistada oliiviõli tootmine või lauaoliividena söömiseks, kuigi paljud oliivisordid on kaheotstarbelised.

Mõnes neist sortidest on ratsionaalse valiku abil saavutatud suurem oliiviõli saagikus tänu tuuma märkimisväärsele vähendamisele viljaliha kasuks.

Oliivisalud Kreekas

 

 

 

 

Oliivipuu edeneb parasvöötmes, kus pole äärmuslikke temperatuure (aasta keskmine temperatuur 16 °C) ja niiskust, mistõttu on see Vahemere piirkonnas (näiteks Kreekas, Itaalias, Hispaanias, Türgis, Alžeerias ja mujal) laialt levinud. See edeneb paljudes maailma piirkondades, kui temperatuur ei lange liiga palju ja pikka aega alla nulli. Seetõttu sobivad rannikualad selle kasvatamiseks eriti hästi. Puud istutatakse sirgetesse ridadesse või rombikujuliselt. Sõltuvalt sordist ja mulla kvaliteedist on ridade vahe 7–20 meetrit. Ala, kus oliivipuid kasvatatakse, nimetatakse oliivisaluks. (ALLIKAS: Vikipeedia – Oliiv)

---

EL toodab umbes 67% maailma oliiviõlist umbes 40 miljardil hektaril Vahemere maades, kusjuures paljud lõunapoolsed piirkonnad elavad ainult oliiviõli tootmisest. Itaalia ja Hispaania on ELi suurimad oliiviõli tarbijad, kus kumbki tarbib aastas umbes 500 000 tonni, samas kui Kreekal on ELis kõrgeim tarbimine elaniku kohta, umbes kaksteist kilogrammi inimese kohta aastas..

Kokkuvõttes moodustab EL umbes 53% maailma oliiviõli tarbimisest. Kaubanduse osas moodustab EL umbes 65% maailma oliiviõli ekspordist.

Väljaspool Vahemerd on oliivikasvatus arenenud peamiselt tänu oliivisortide sissetoomisele teistest riikidest. See kehtib näiteks Ameerika Ühendriikide, Argentina ja Austraalia kohta.

KREEKA OLIIVIPUUSORDID – Oliivipuude liigid ja sordid Kreekas

Millised on Kreekas levinud oliivipuusordid?

Kreekas hinnatakse puuvilja suuruse põhjal, et neid on umbes 38 oliivisorti mida saab jagada 3 kategooriat:

 Väikeseviljalised oliivisordid vilja kaaluga 1,2–2,6 g; keskmiseviljalised oliivisordid vilja kaaluga 2,7–4,2 g; luuviljalised oliivisordid vilja kaaluga 4,6–10,5 g.

Teine Oliivipuusortide klassifitseerimise meetod on ette nähtud kohaselt oliiviviljade kasutamine:

 Laua- või söödavad oliivid sordid, mis annavad lauale söömiseks mõeldud saaki.
 Õlitatav sordid, mis annavad õlitamiseks, st oliiviõli tootmiseks, sobivaid vilju.
 Kaheotstarbelised oliivisordid, st sordid, mis annavad vilja mõlemal otstarbel, õli tootmine ja laua tarbimine.

Oliivipuud on kasvatatud iidsetest aegadest ning erinevates mulla- ja kliimatingimustes. Seega on meil väga suur hulk sorte, mis suudavad ja kohanevad iga piirkonna tingimustega. Praegused oliivisordid on pärit metsikutest oliivipuudest, mille inimene on aja jooksul ja erinevate keskkonnatingimuste mõjul sobivate omadustega valinud. Hinnanguliselt on kogu maailmas kasvatatavate oliivisortide arv 600 erinevat sorti. See ebatavaliselt suur oliivisortide arv tekitab probleemi nende klassifitseerimisel. Klassifitseerimisprobleemi süvendab asjaolu, et sama sorti tuntakse eri piirkondades erinevate nimede all. Näiteks Koroneiki sort, mida tuntakse ka nimede Vatsiki, Kritikia (Kreeta), Koronia, Koloni, Lanolia ja Psilolia all.

Sortide eristamiseks on kasutatud mitmesuguseid omadusi, näiteks morfoloogilisi (lehed, õied, viljad, südamik) ja produktiivseid omadusi, näiteks saagikus puu või aakri kohta jne.

 

Kreeka populaarsed oliivipuuliigid ja -sordid

Agrelia

Metsik oliiv kasvab looduslikult piirkondades, kus kultuuroliivid edenevad, ja tegemist on paljude variatsioonidega populatsiooniga. Tavaliselt kasvab see põõsal või puul. Selle lehed on rohelised, 5,90 cm pikad ja 1,40 cm laiad. Õied asuvad hõredates botryoidsetes õisikutes. Vili on ovaalse kujuga, keskmine kaal 1,14 g. Viljaliha ja tuuma suhe on 2,4:1. Vilja õlisisaldus on vahemikus 10–20%. Seda kasutatakse peamiselt kultuuroliivisortide substraadina ja teisejärguliselt madalama kvaliteediga õli tootmiseks.

Koroneiki

Sõna Koroneiki sünonüümid on ka: Vatsiki, Kritikia, Koronia, Koroni, Ladolia, Lianolia ja Psilolia. Seda kasvatatakse peamiselt Messeenia, Ahhaia, Aitolokarnania, Kefallinia, Zakynthose, Samose, Küklaadide, Chania, Rethymno, Heraklioni ja Lasithi prefektuurides. Selle eeliseks on kohanemine ebasoodsate tingimuste, äärmiselt kuiva kuumuse ja tugeva tuulega. Seda saab kasvatada rannikualadel kuni 500 meetri kõrgusel. See kasvab 5–7 meetri kõrguse puuna. Selle lehed on sügavrohelised, 5,47 cm pikad ja 1,03 cm laiad. Vili on silindrilise koonuse kujuga, keskmise kaaluga 1,3 g. Vilja viljaliha ja tuuma suhe on 6,6:1. Vilja õlisisaldus on vahemikus 15–27%. Seda kasutatakse ainult kvaliteetse õli tootmiseks. Sordi saagikus viljades puu kohta on 30–100 kg. Värske õli, olenemata selle happesusest, tekitab söömisel inimese kurgus kõrvetustunde, mis on tõenäoliselt tingitud mingist ainest, mis aja jooksul kaob või väheneb ja mida söömisel enam ei tunneta. Värskes õlis võib see tunne aga kaduda või mitte olla tunda, kui selle viljad õlitamise ajal teise sordi viljadega segatakse. Seda peetakse riigi kuivades piirkondades väga produktiivseks ja vastupidavaks sordiks. Sellel on vähe kasvatamisnõudeid. See on vastupidav tsüklokooniumile, mõõdukalt vastupidav verticillium-närbumisele ja vastuvõtlik vähile. Lõpuks on see vastuvõtlik dako, oliiviõli ja rhychitis'ele. Viljad valmivad oktoobri algusest detsembrini.

Koutsourelia

Kutsourelial on ka sünonüümid: Koutsouliera, Ladolia, Lianolia khondri, Lianolia fine, Dopia, Patrini ja Patrinia. Seda kasvatatakse peamiselt Korintose, Ahhaia, Lakoonia ja Aitoloakarnania prefektuurides. See kasvab 5–7 meetri kõrguseks puuks. Selle oliivi lehed on sügavrohelised, 3,95 cm pikad ja 0,88 cm laiad. Selle sordi viljad on silindrilis-koonuse kujuga, keskmise kaaluga 1,2 g. Vilja viljaliha ja tuuma suhe on 5:1. Vilja õlisisaldus ulatub kuni 25%. Seda kasutatakse peamiselt keskmise kvaliteediga õli tootmiseks. Seda peetakse mulla niiskuse suhtes nõudlikuks sordiks.

Lianolia Korfu

Lianolia Corfu'l on ka sünonüümid: Korfolia, Ladolia, Nerolia, Prevezana, Souvlolia ja Stryftolia. Seda kasvatatakse peamiselt Korfu prefektuuris ja vähemal määral Zakynthose, Kefallinia, Lefkada, Preveza ja Thesprotia prefektuurides. See kasvab 12–14 meetri kõrguse puuna. Selle oliivipuu lehed on sügavrohelised, 6,67 cm pikad ja 1,49 cm laiad. Selle sordi viljad on silindrilis-koonuse kujuga, üks külg on kergelt kumer, keskmine kaal 2,3 g. Vilja viljaliha ja tuuma suhe on 7,5:1. Vilja õlisisaldus ulatub 19%-ni. Seda kasutatakse peamiselt kvaliteetse õli tootmiseks. Seda peetakse niiskusnõudlikuks sordiks, mistõttu see edeneb suure sademete hulga ja kõrge õhuniiskusega piirkondades.

Mastoid

Seda tuntakse ka kui Tsunati, Matsolia ja Mouratolia. Seda konkreetset sorti kasvatatakse peamiselt Laconia, Arcadia (Megalopolise piirkond), Messeenia (Ülem-Messenia), Chania ja Rethymno prefektuurides. See kasvab 6-8 meetri kõrguse puuna. Selle lehed on helerohelised, 6,18 cm pikad ja 1,18 cm laiad, keskmise suurusega ja teravad. Selle vili on ovaalne, keskmise suurusega sidrunikujuline vili, millel on peal suur nibu. Vilja viljaliha ja tuuma suhe on 6:1. Vilja õlisisaldus on 20–30%, olenevalt saagikoristusajast. Seda kasutatakse peamiselt peenõli tootmiseks. See on madalatele temperatuuridele vastupidav sort, mida kasvatatakse kuni 1000 meetri kõrgusel. Valmib detsembri lõpus - jaanuari alguses. See on vähikindel ja tsüklokooniumitundlik ning mõõdukalt põuakindel. Seda peetakse külmakindlaks sordiks.

Tädi

Tiaki kannab ka sünonüüme Anoisana, Thiakos, Plexidenia ja Dopia. Seda kasvatatakse peamiselt Korfu prefektuuris (Ithaka piirkond) ja juhuslikult Kefallinia prefektuuris. See kasvab 5–8 meetri kõrguse puuna. Selle lehed on helerohelised, 5,86 cm pikad ja 1,50 cm laiad. Vili on ovaalse-silindrilise koonuse kujuga, keskmise kaaluga 1,6 g. Vilja viljaliha ja tuuma suhe on 6:1. Vilja õlisisaldus ulatub 21%-ni. Seda kasutatakse peamiselt kvaliteetse õli tootmiseks. Seda peetakse produktiivseks sordiks ning see on põuakindel ja tuberkuloosikindel.

Mürtolia

Myrtolia sünonüümid on Smertolia ja Murtolia. Seda kasvatatakse peamiselt Laconia prefektuuris. See kasvab 8–10 meetri kõrguseks puuks. Selle oliivi lehed on helerohelised, 3,96 cm pikad ja 0,93 cm laiad. Vili on ovaalse kujuga ja keskmise kaaluga 0,47 g. Vilja viljaliha ja tuuma suhe on 3,9:1. Vilja õlisisaldus ulatub 24%-ni. Seda sorti kasutatakse peamiselt väga hea kvaliteediga õli tootmiseks. Seda peetakse külma- ja põuakindlaks sordiks.

Mavrelia

See kannab ka sünonüüme Methonia ja Mouratolia. Seda kasvatatakse peamiselt Laconia ja Lasithi (Kreeta) prefektuurides. Puuna on see elavam ja kõrgem kui Koroneiki. Selle lehed on rohelised, 5,78 cm pikad ja 1,33 cm laiad. Vili on silindrilise-koonuse kujuga, keskmine kaal 0,32 g. Vilja viljaliha ja tuuma suhe on 6,5:1. Vilja õlisisaldus ulatub 19%-ni. Seda kasutatakse peamiselt peenõli tootmiseks. Seda peetakse niiskuse suhtes nõudlikumaks sordiks kui Koroneiki. Kuivematel aladel langetavad ta õied maha.

Tragolia

Selle sünonüüm on ka Nerolia. Seda kasvatatakse juhuslikult Kefallinia ja Messeenia prefektuurides. See on keskmise suurusega puu. Selle oliivi lehed on rohelised, 5,90 cm pikad ja 1,26 cm laiad. Vili on silindrilis-koonuse kujuga, ühelt küljelt kumer ja keskmise kaaluga 0,34 g. Vilja viljaliha ja tuuma suhe on 6:1. Vilja õlisisaldus ulatub 27,5%-ni. Seda sorti kasutatakse peamiselt keskmise kvaliteediga õli tootmiseks.

Asprolia

Sellel sordil on ainult dekoratiivne väärtus. Puuna peetakse seda keskmise kasvujõuga. Selle sordi lehed on sügavrohelised, 6,62 cm pikad ja 1,04 cm laiad. Vili on silindrilise-koonuse kujuga, küpsena valge ja keskmise kaaluga 0,6 g. Viljaliha ja tuuma suhe on 2,5:1. Vilja õlisisaldus ulatub 12,5%-ni. Lefkada prefektuuris piiratud alal kasvatatav sort nimega Asprolia, mis annab hea kvaliteediga õli, on teistsugune oliivisort.

Melolia

Seda sorti leidub Korfu prefektuuris juhuslikult. See sort kasvab 6-8 meetri kõrguseks puuks. Selle oliivipuu lehed on rohelised, 5,6 cm pikad ja 1,5 cm laiad. Vili on ovaalse kujuga ja keskmise kaaluga 2,4 g. Vilja viljaliha ja tuuma suhe on 5:1. Vilja õlisisaldus ulatub 12%-ni. Saadud õli on madala kvaliteediga.

Krüsoolia

Seda sorti kasvatatakse ilutaimena. See sort kasvab 4-5 meetri kõrguseks puuks. Selle oliivi lehed on kuldsed, 6,54 cm pikad ja 1,5 cm laiad. Vili on kerakujulise kujuga. Vilja viljaliha ja tuuma suhe on 1,2:1.

Athinolia

See konkreetne sort valmib aeglaselt ja koristatakse detsembri lõpust jaanuari alguseni. Selle vili on keskmise suurusega ja ovaalse kujuga. Kaal on 2,2–2,9 grammi ja kõrgus varieerub 7,5–25 millimeetrit. Athinolia õli on suurepärase kvaliteediga ja madala happesusega.

Ladolia (Tsounati)

See sort õitseb aprilli lõpust mai lõpuni. Selle viljad valmivad oktoobri lõpust novembri lõpuni. Viljad on suhteliselt väikesed, mõõtmetega 10–16 millimeetrit ja keskmise kaaluga 1,2 grammi. Ladolia on suurepärase kvaliteediga ja madala happesusega oliiviõli kõrge saagikuse indeksiga.

Sort Galani (või Strogüloolia või Prasinolia või Strogülorachati või Milolia) on sort, mida kasutatakse söödavate ja õli valmistamiseks mõeldud oliivide tootmiseks.

(ALLIKAS: Gaiapedia – https://www.c-gaia.gr/en/

 

Kreekal on maailmas suurim oliivipuude osakaal maa-ala kohta

 

Kreeka oliivisortide/oliivipuude sortide loetelu

Oliivipuu sordid (Kreeka oliivipuude sordid)

• • Märkus: Allolev loetelu ei ole ammendav

Oliivipuu sordi nimi	Selle oliivisorti kasvatamise piirkonnad	Oliivi-tee sordi kirjeldus
Adramitini
Amfissas		Alternatiivne nimi on Amphissis
Amigdalolia
Athinolia		Madal viskoossus
Chemlali
Konservolia
Daphnoelia
Frantoio
Gordal
Chalkidikis	Halkidiki (Halkidiki)
Hondroelia		Rohelised oliivid, tuntud ka kui Chondrolia või “eesli oliivid”. Neil on KPN-staatus.
Karidolia
Kalamatas	Messeenia Lõuna-Peloponnesoses.	Tavaliselt pruunid või mustad lauaoliivid. Varakult korjatuna tuntud kui “roosad” oliivid (punakad). Neil on Kalamata piirkonna KPN-staatus. Väljaspool seda piirkonda tuntud kui “Kalamoni oliivid”.
Koroneiki	Kreeta, Messiinia, Peloponnesos ja Zakynthos.	Kreeta oliivid, mida nimetatakse ka elitseteks
Kothreiki
Lianoolia
Mastoidis
Megaritiki
Mirtolia	Peamiselt Laconia	Samuti Smertolia/Mourtolia
Nafpliou	Argose org Peloponnesose poolsaare idaosas.	Tavaliselt lauaoliivid
Patrinia	Peamiselt Aigialeias.	Kõrge õli kontsentratsioon, umbes 25%
Pikoliin		Samuti Marokaiin
Throubes või Thassosest	Thassose saar	Küpselt loomulikult kortsuvad ja võrkudesse kukuvad. Ainsad oliivid, mida saab otse puu otsast süüa.
Tromboolia
Tsounati (Ladolia)
Valanolia

(allikas: Vikipeedia – Põllumajandus Kreekas Oliivisordid 

OLIIVIPUU SORID KREETAL – Oliivipuude liigid ja sordid Kreeta saarel Kreekas

Kreeta saarel populaarsed oliivipuude liigid ja sordid

 

 

Millised on Kreeta saarel (Kreeka) kõige populaarsemad oliivipuuliigid ja -sordid?

Koroneiki või Psilolia

Kondrolia või tromboolia

Tsunami (nimetatakse ka Muratoliaks või Ladoliaks)

 

Maailma vanim oliivipuu asub Kreeta saarel Vouvesi külas.

Foto maailma vanimast oliivipuust, mis asub Vouvesi külas Kreeta saarel Kreekas

Vaata ka: Kreeta iidsed oliivid (Kreeta monumentaalsed oliivid) – Kreeta hämmastavad iidsed oliivid

Olea Oleaster (metsik oliiv)

Olea Oleaster (see metsik oliiv) on mitmed botaanikud pidanud kehtivaks liigiks ja kultiveeritud oliivipuu alamliigiks, Olea Europea, mis on mitme päritoluga puu[2], mis kodustati, esineb seda nüüd erinevates kohtades neljandal ja kolmandal aastatuhandel eKr erinevatest kohalikest populatsioonidest valitud taimedena. Metsik oliiv (Vanakreeka κότινος/kótinos), mida vanad kreeklased eristasid kultiveeritud oliivipuust (vanakreeka ἐλαία/ἐλἀα) kasutati antiikajal võitjatele autasustatud oliivipärja valmistamiseks Olümpiamängud. Olümpia iidne ja püha metsõlipuu seisis mängude kaitsepühaku Zeusi templi lähedal.

Tänapäeval on loodusliku hübridisatsiooni ning väga iidse oliivi kodustamise ja ulatusliku kasvatamise tulemusena kogu Vahemere basseinis tekkinud metsiku välimusega oliiviliigid, mida nimetatakse “oleastrid“moodustavad populatsioonide kompleksi, mis võib ulatuda metsikutest vormidest kuni metsik oliiv. Metsik oliiv on maquis-põõsastiku puu, mis on osaliselt inimkonna pikaajalise kohaloleku tulemus.

Põuakindel sklerofiilne Arvatakse, et see puu pärineb Vahemere idaosast. See annab endiselt vastupidava ja haiguskindla pookealuse, millele poogitakse kultiveeritud oliivisorte.

Kreeka metsikute oliivide sordid

Oliivipuusorte peetakse “Vana-Kreeka kultivarid“.“.

Almas (hüpoparthenos)
Dryepis (Ryssi)
Ehinos
Favlia (Favlios)
Gergerimos
Goggylis
Ishad
Kallistefanos
Kolymvas (Niktris oe Vomvia)
Kotonis (Füülia)
Moria
Nitris
Orhas (Orhemon)
Rafanis
Stemfüliit
Trampellos

 

Miks Kreekas nii palju oliivipuid on?

Kreeka on riik, kus oliivipuude kasvatamise traditsioon on üle 4000 aasta vana.

Oliivipuu on pärit Vahemerest, see on oliivipuu looduslik keskkond, mis mõjutab toodetud oliiviõli maitset ja toiteväärtust. Kreeka geograafia ja kliima pakuvad eelkõige ideaalseid tingimusi oliivipuude kasvatamiseks

Kreeklased on õlipuud pühaks pidanud tuhandeid aastaid, juba antiikajast alates. Kreeka mütoloogias oli see jumalanna Athena ja Ateena linna püha puu.